Rahvusliku Kasvatuse Kongressi korraldamisest

RAHVUSLIKU EDENEMISE MÕTTEKOJA

MÕTTETALGUTE KOKKUVÕTE 

Talgujuht Tõnu Tepandi

Küsimused, millele otsiti vastuseid kolmes alamkojas

  1. Eesti edenemise      elemendid (kojavanem Kristo Viiding), ehk mis teeb elu Eestis      erilisemaks, külgetõmbavamaks ning jätkusuutlikuks
  2. Kuidas kaasata ressursid      ehk mida tuleks teha (kojavanem Mait Joorits): millised on      kodanikeühenduste, omavalitsuste ja riigi võimalused, et kaasata ja      sidustada võimalikult suur osa ühiskonnast. Mida tuleks muuta, et ühiskond      toimiks sujuvamalt, tugevneks side ühiskonnakihtide vahel ning usaldus      Eesti (sise-)poliitika vastu.
  3. Linnaelust maal      (kojavanem Helen Lõhmus): kuna meie töö toimub maal, siis sõnastasime      selliselt ümber üldkorraldajate poolt meile lisatud teema „Linnaelu”      Käsitlesime seda teemat kahte eelmist sünteesivana – sest just uus      kogukondlus ja kõrged nõuded keskkonnale võivadki saada aluseks kõrgele      eestilikule elukvaliteedile.

 

Vastused

Eesti edenemise elemendid: Kristo alamkoda 

Tänapäeva eestlast iseloomustavad

Mõned häirivad omadused:

  • Rahamentaliteet,      inimesi rattasse ajav rahahimu
  • Ettekujutus heast elust on      liiga raha- ja välise edu keskne
  • Kuulumisvajadus Läände,      alates kuulumisest läänemaailma suur-organisatsioonidesse (NATO, EL) kuni      seltskondlikesse ühendustesse (tarbimis-sõpruskonnad, vilistlased,      hobby-klubid, Lions, Rotary jt)
  • Soov saavutada kõiki oma eesmärke võimalikult kiiresti
  • tihe eestlaste      omavaheline konkurents ja  võitlus

Mõned omadused, millele tugineda:

  • vajadus maailmas ringi      liikuda ning ideid kodus rakendada; hirm, et noored lähevad ning ei      tule enam tagasi, on ülepaisutatatud; targemad tulevadki tagasi, pigem      toimub lollide äravool, kes himustavad vaid materiaalseid hüvesid;
  • uudishimu ja leidlikkus     
  • hariduse- ja      teadmistekultus
  • võime kriiside ajal kokku hoida      ja suured probleemid ühiselt lahendada
  • võime vajadusel üksi oma      probleeme lahendada, ellujäämisoskus.

Eesti visiitkaardist. Kuidas riik peaks selle eest  hoolitsema

  • Meil on vilets, kohalikke      elanikke eirav ja välismaalasi ehmatav külm teeninduskultuur(-itus).

 

  •  Tuleb julgelt ja      loovalt võtta eeskuju Lääne teenindusest, sest palju maid on selle tee ise      läbi käinud, kus halb teenindustase on aastatega muutunud eeskujulikuks;

 

  • Tähtis on ühiskonnas      teadvustada, et ka kõigile elukutset valivatel noortele pärale jõuaks:      inimeste teenindamine on väga austusväärne ja kõrget enesehinnangut eeldav      ning seda toitev tegevus.

 

  • Alustuseks võiks riik või      veel parem, kodanikuühiskond, kehtestada oma, eestiliku teenindus-standardi,      millest allapoole ei tohiks ükski teenindaja laskuda;

 

Kasvatus ja eetika.

  • Kõik algab indiviidist ja      kodusest kasvatsuest,
  • Võtmeküsimus: kuidas      kasvatame järgnevaid põlvi – kasvatuseetika
  • Ühiskond peaks toetama      uusi edumudeleid.
  • Aeg on käes, et analüüsida      olukorda Eestis, EL-s ja maailmas ning pakkuda välja, millised on  on      uue ajastu põhitõed ja arengutrendid: millised on tulevikus hinnatavamad      elukvaliteedid, milline peaks olema haridus- ja kasvatus,

    a)   et inimesed saaksid hästi hakkama indiviidi ja perekonna tasandil,

b)   et eesti rahvas kestaks.

  • Me ei pea lihtsalt kaasas      käima 21. sajandi uute nõuetega vaid võime neid nõudeid ka ise kujundada.

Alustuseks õppigem nägema teisi inimesi 

  • Vajame tunnustamist      ja tunnustamiskultuuri;
  • Alati, kui keegi teeb      midagi teistele ja ühiskonnale, peab järgnema tunnustus. Probleem:      kollane ajakirjandus on tekitanud hirmu avaliku tunnustamise ees!
  • Enesearendamine      on  hea alus ühistegevuseks; kui on palju tarku inimesi, siis on      tark ja tugev ka kogukond;
  • Tunnustamine on väga      inimlik ning kõigile kättesaadav osa motivatsioonist
  • Tunnustamine algab iga      konkreetse inimese tasandilt, õpime nägema teisi inimesi.
  • Riigi ja poliitikute suhtlemine      peaks olema oma riiki ning teisi suhtelmispartnereid tunnustavam ja      toetavam. Inimesed ootavad tegelikult ka valimiskampaaniates rohkem      tunnustamist ja positiivset kui teiste mahategemist;
  • Ühiskonna tunnustamist      väärib igasugune hea töö, eriti aga töö kogukonna heaks, mitte vaid      rahaline edukus.

 

Eestlase identiteet ja riik  

  • Eestlast kujundavad tegurid:      ühtne keel; ühine kultuuritaust, traditsioonid; ebakindlus      ja hirm; sitkus ja vastupidavus;
  • Inimestele peab kohale      jõudma teadmine, et meie olemegi riik, mida loome iga päev selles      elades ja töötades;
  • Sest rahvas on kokku      leppinud, et teeme riigi!  Paha lugu, kui see oma riik läheb rahval      eest ära!  Valitsus peaks rahvast tihedamini kaasama ja nõu      küsima; rahvas, eriti noored peaksid tundma, et nende arvamusega      arvestatakse. See peaks olema suurem ühine teadmine; valitsusele      kodanikuühiskonna poolt surve avaldamine peab olema alati võimalik;       riik ise peab oma loojale, rahvale, aeg-ajalt meelde tuletama, et riik on      rahva endi tehtud!
  • Demokraatlik ühiskond      ei alga mitte „kusagilt ülevalt” vaid inimeste igapäevasest läbikäimisest,      kogukonnast, ettevõtlusest ja ärielust kuni jõuab lõpuks avaliku halduse      ja poliitilise tasandini tipuni välja;
  • Kodanikud, kes on teadlikud      oma peremeheseisusest omas riigis on aluseks edukale riigile.

 Üks kena salm, mis tekkis mõttetalgu käigus: 

  Meie ei taha olla

  väike ja kuri rahvas

  ega kaotada vabadust! 

 

Kuidas kaasata ressursid ehk mida tuleks teha: Maidu alamkoda 

Eesti perspektiiv: rohkem head haridust!

  • Kõrgharidusele ei      ole Eestis hästi mõjunud turumajanduse elementide sissetoomine. Vale      signaali andmine on nooretele peamiselt käitumis- ja sotsiaalerialade      vohamine kõigis kõrgkoolides.Väikeriigis tuleks kõrgharidusse tuua      ressursse juurde muul moel, kui vaid tasuliste kohtadega ülikoolides.
  • Ettepanek:      tugevdada Eestis loodusteaduslikku- ja inseneriharidust. Üheks meetmeks      on  kutsuda õppejõududeks tipp-teadlasi teiste riikide ülikoolide      juurest
  • Üldharidus koolis –      ka koolis valitseb kogu riigis üles puhutud edukultus. Väärtushinnangud on      materiaalsed ja edukale karjäärile suunatud. EDU oleks nagu elukutse, kelleks      kõik saada tahavad.  Vanematel ja õpetajatel peab olema aega       lastega süvenenult tegeleda, sundida aga ei saa kedagi. Rahvuslikeks      iidoliteks on meedia poolt kujundatud isikud, kelle väärtushinnangud ja      elustiil ei sobi noortele eeskujuks. Kuid haridussüsteem peaks kujundama      ühiskonda kooshoidvaid väärtusi ja suutma pakkuda positiivseid      alternatiive.
  • Ettepanek: Praegu      on kord aastas päev “Tagasi kooli”. Muuta sellised kohtumised koolilastega      regulaarseks. Luua infopank erinevate elukutsetega edukatest ja      huvitavatest isiksustest, kes oleksid valmis käima koolides lastega      kohtumas (näiteks kord veerandis). Sellised kohtumised süstivad lastesse      eneseusku, nende maailmapilt muutub rikkamaks, nad saavad ettekujutuse      elutervest eluviisist, kus inimesed pühendunud oma elukutsele sõltumata      kiirest edust ja suurest rahast.

NB ! Sellega oleksid valmis tegelema ja käivitama mõttetalgulised Ivi-Els Schneider ja Monika Süvari

  • Kool peaks andma rohkem      universaalseid teadmisi ning tegelema asjade olemusega, mitte ainult      ametlikult kehtestatud programmi läbimisega. Individuaalseid võimeid ja      loovust arendatakse koolides liiga vähe. Õpetame lapsed mõtlema!
  • Üldharidusse tuleb tuua tugevad õppejõud. Kõik      koolitasemed vajavad läbimõeldumat ja toimivat motivatsioonisüsteemi      parimate kõrgkoolilõpetajate toomiseks haridusellu.
  • Koolid peaksid enam      tähelepanu pöörama õpilaste individuaalsete võimete ja loovuse      arendatamisele.
  • Koolid ja lasteaiad on hea      kommunikatsioonivõrk, samuti nagu kasvatajate ja õpetajate täienduskursused      on heaks võimaluseks rahvast ühtehoidvate      väärtuste levitamisel;
  • Õpetajate elukutse      väärtustamiseks ei tohiks riigil olla kahju mistahes ressursist, lisaks      palgatõusu tagamisele on vaja pidevat sotsiaalkampaaniat, et hoida      kõrgel  laste ja noortega töötamise      mainet.

 

 Linnakool ja maakool – kool linnas ja kool maal

  • Mitte vastandades maa- ja      linnakoole, räägime „koolist maal”, mis omab      eeliseid algklassides, kui lapse arengus on olulisem kasvukeskkond  lapse kiirest lahterdamisest kujuteldavate      annete otsimisega. Lapse spontaanne ja vaba areng looduslähedases, omas      kodukeskkonnas, soodustab vaimselt ja füüsiliselt tervete isiksuste      kasvamist.

„Koolid linnades” on võimekad spetsialiseerumises ning edasise haridustee ettevalmistamises. Eesmärk – kõik riigikoolid oleksid algaastmel „koolid maal“ ning üldhariduse kõrgemat taset pakuksid „koolid linnades”. Sealjuures ei peaks olema oluline, kas kool asub füüsiliselt linnas või külas!

Vähemalt algastmes tuleks enam toetada väikeste erakoolide loomist ning koduõpet.

* Me peaksime julgelt ja targalt levitama Eestile ja eestlastele ainuomaseid väärtusi. Tarkus, kui säästlikkus ja arukas eluviis, kui ilu ja tervis, kui meie endi ja maailma kogemuse arvestamine oma riigi elu korraldamisel – peaks kujunema eestlaste üldtunnustatud põhimõtteks.

  • Kui peavoolu ajakirjandus      propageerib maailmas rikkaid ja rumalaid siis meie peaksime      propageerima tarku inimesi!
  • Eestis on tegelikult ruumi      väiksemate ajakirjandusväljaannete jaoks; tingimata ei ole vaja teha      lamedat nalja sest rahvas pole loll vaid on tegelikult väga      mitmekesiste huvidega; tarkadele asjadele on targad tarbijad olemas;
  • Tuleb välja öelda, et me      tegelikult ei ela maailmaga võrreldes halvasti, meil on üle keskmise      haridussüsteem ja töökultuur.
  • Meil on külluses vaimuvara,      mida teadvustame ise halvasti. Vaimustume kergesti väljastpoolt      levitatavast elutarkusest (näiteks Feng Shui). Kõik teadmised rikastavad      meid ja avardavad silmaringi, kuid võiksime väärtustada ka oma esivanemate      vaimuvara ja rahvatarkust. Iga eestlane teadis, kuidas ehitada maja      ilmakaarte järgi, kuhu rajada kaev, millal on õige aeg metsa- ja      aiatöödeks, mis on kaduneljapäev. Head näited rahvuskultuurist on      pärimusmuusika festivalid, laulu- ja tantsupeod, rahvuslik käsitöö ja      muudki.

Ettepanek: Kirjutada raamat a la “Esivanemate tarkus”. Vanad eestlased olid maa- ja loodusrahvas, kes elasid loodusseadusi tundes ja austades. Ühtki tööd ega tegemist ei tehtud reegleid austamata. Kõik see vaimuvara on tänapäeval pillutud laiali kalendrisabadesse, erinevatesse trükistesse. Kui koguda see materjal ühte raamatusse, saaks põnevat lugemist meile endile ja miks mitte seda materjali maailmas julgelt levitada. Seda enam, et kaasajal väärtustatakse taas ökoloogilist ja elutervet eluviisi. Esivanemate tarkus peaks olema lülitatud ka eestlaste kooliprogrammi.

Ettevõtlus ja ühiskonna ressurs

Eestlased on üldiselt tuntud keskmisest ettevõtlikumate ja asjalike inimestena. Kahjuks näitavad viimased üle-euroopalised uuringud eestlaste ettevõtete-rajamise-himu raugemist. Seega tuleb analüüsida põhjuseid, miks meie ettevõtlikkus on pärsitud ning tuleb asuda seda riiklikul tasandil uuesti toetama. Ettevõtluse toetamine ei saa piirduda vaid formaalsete meetmete ning mingi rahasumma andmisega. Vajalik on suhtumise muutumine ametlikul tasandil ning kogukonna (kogu riigi)  kogemuse laialdane kasutamine uute võimekate ettevõtjate toetamisel.

  • Ettepanek: Iga      tegevust alustav ettevõtja, kes on saanud avalikust sektorist (PRIA, KIK,      EAS, omavalitsused) toetust peaks saama ka head nõu, kuidas seda raha      kasutada. Selleks tuleks kokku kutsuda edukate ettevõtjate-mentorite koda,      kuhu võiksid kuuluda oma aktiivse äritegevuse lõpetanud kogenud      ettevõtjad, (miks mitte ka tegutsevad kogenud ettevõtjad !), kellel on      missioonitunnet, huvi ja oskusi oma noorematale või algajatele oma      kogemusi edasi anda. Nii toome 20 aastaga kogunenud ettevõtluskogemuse,      kui rahvusliku rikkuse uuesti käibesse!
  • Igasugune hea kogemus,      sidemed, mõttetöö, kui rahvuslik rikkus tuleks tuua taas aktiivsesse      käibesse. Seda ka kodanikuühikonnas ja avalikus halduses.

Kogukondlikkus – edu võti

  • Ühistegevus. Eestlased      peaksid omavahel rohkem suhtlema. Võimaluse korral moodustada naabrivalve      ühendusi, korraldama talguid ning kasutama julgelt oma elukvaliteedi      tõstmiseks muid kogukondliku elu elemente. Kahjuks puudub paljudel      initsiatiiv ise millegi algatamiseks või tegemiseks. See on okupatsiooni      ja kommunistliku ajupesu pärandus: küll keegi teeb või keegi ütleb, mida      vaja teha.
  • Ettepanek:  
         Teeme ära – sarnaseid ettevõtmisi      peaks korraldama igal aastal, et inimestes süveneks harjumus teha ühiselt      midagi silmnähtavat ja rõõm sellest muutub lõpuks vajaduseks ka      omaalgatuslikult tööd teha. Talguid võiks korraldada ka ainult maakond või      vald, kõik ei pea olema üleriigilised. Igaühel võiks olla oma ideed,      kuidas naabreid või/ja mõttekaaslasi talgutele kaasates oma elu parandada      ja nautida teiste inimeste lähedust.

 

  • Ettepanek: loodust      ja elukeskkonda aitaks säästa       seadus, mis lubaks otsepostituses kasutada vaid keskkonnasäästlikku      ja kergesti lagunvat paberit

VEEL MÕNED NÄITED KOGUKONDLIKKUSEST JA SÄÄSTLIKKUSEST:

    1. Eestis on palju       peateede- ja külavaheteede-äärseid kodusid, kus silma hakkavad näotud       lagunenud piirdeaiad, taamal korrastamata koduhoov. Teha talgud, kus RMK       annab võimaluse kuivenduskraavide äärest võtta kuusetaimeid ja neid       talgulistel majaomanikele tasuta kätte toimetada (kraavide äärest       võetakse need kuused niikui nii hiljem maha). Abivajajatele võiks need       hekid istutada. Aastate pärast oleksid Eesti maakodude piirdeaedadeks       igihaljad kuusemüürid. Kena vaatepilt ju möödujale !

     

      1. Suuremate       linnade lähistel paiknevate riigimetsade alused korda teha töötute meeste       rakendamisega. Riik võiks tasu küsimata lasta töödelda metsakuivad puud       küttepuudeks, sest need kõdunevad niikuinii tasu saamata. Töötegijad       saaksid teenistuse – puud inimestele kütteks müüa. Praegu küttepuude       hinnad päris soolased, eriti bensiinijaamades. Ehk saaks hinna odavamaks       ja seeläbi säästa ka elavat metsa, mida praegu valdavalt töödeldakse.      

       

       

      Kodanikuühendused ja kodanikuühiskond tervikuna peaks hoolitsema selle eest, et riigi tippjuhid ja poliitikud ei jääks rahvast liiga kaugele!

      • Uue kogukondlikkuse      häid näiteid on juba paljudes kohtades üle Eesti – külakojad maal, Uus      Maailm Tallinnas, Supilinn Tartus jne

       

       

       

       

       

       

       

      Linnaelust maal: Heleni alamkoda 

      • planeeringuseadused      ei soodusta kogukondlikkust ja ajalooliste asumite arengut vaid      soodustavad ehitamist põldudele,
      • seadus ja kohalike      omavalitsuste hea tava peaksid nõudma, et elamupiirkondade arendused      tagaksid ka elukondliku infrastruktuuri arengu ja töökohtade loomise;
      • juba väljaehitatud      põllupealsetesse asumitesse tuleks ette näha külakeskused;
      • linnaelu maal väljendub      tegelikult peamiselt selles, et töötatakse ja vaba aega veedetakse linnas,      maal vaid magatakse;
      • Tervikliku elukeskkonna      loomisele aitaks kaasa ühistöö, kogukondlikud suhted elanike vahel ning      koostöö naaberkogukondade ja omavalitsusega;
      • Kaaseaegne külaelu      võiks oma seltsitegevuse, ühiste talgute ja lõkkeõhtutega teha uute      kogukondade elu huvitavaks;
      • Kõige paremini liidab aga      kogukondi ühine vastutus, kui läbi kogukonna kooskõlastuse saavad      toimuda  teedeehitused, suuremate äri- või ühiskondlike hoonete      ehitamine  ning ka näiteks naabermajade suuruste  ja      värvitoonide üle otsustamine;
      • Kogukond võiks liita      aktiivsed emad, et korraldada ühine hoolitsus laste eest;
      • Külavanemate valimine      võiks olla üldisem ning nende roll kogukonnaelus suurem, igasugused      vabatahtlikud seltsingud peaksid olema omavalitsustes oodatud ja      soodustatatud;
      • Kogukonnal peaks olema suurem      kaasarääkimisõigus kõigis neis küsimustes, mis puudutavad nende      elukeskkonda.
      • Hea oleks ka määratleda      kogukond – mis see on: kas vaid infrastruktuur ja teenused või ka      naabrite omavaheline läbikäimine,  ühine  prbleemidelahendamine      ja osalemine otsustusprotessis;
      • Ettepanek – moodustada kogukonnaliikumise      arendamiseks üleriigiline MTÜ, mis innustaks ja annaks impulsse,      levitaks kogemust ja tõstataks probleeme, hariks ja annaks nõu, töötaks      välja vastavat poliitikat ja kaitseks huve.
      • Kogukonna- ja      külaliikumist tuleks senisest võimsamalt ning süsteemsemalt tutvustada      läbi meedia.
      • Haldusreformist rääkides      on kõneldud haldussuutlikkusest ja teenustest, aga täiesti on avaliku      tähelepanu alt välja jäänud teine pool, mis on demokraatia edasiarendamine      rohujuure tasandil; seega tuleb seaduses määratleda kogukond (küla,      asum) ja tema õigused oma ümbruse (keskkonna) arendamisel kaasa      rääkida;.

       

       

       

       

       

       

       

       

       

      Eesti Edenemise Mõttekoja mõttetalgute

      korraldajate-poolne

      järeldus 

       

      Mõttekoja korraldaja Jaan Tõnissoni Instituudi algatusrühm

      Mõttetalgutel välja käinud ideed, mõtted ja probleemide võimalikud lahendamisteed nõuvad nendega tõsisemat ja pikaajalisemat tegelemist ning kogu ühiskonna ressurside kaasamist.

       

      ETTEPANEK

      On aeg kokku kutsud Rahvusliku Edenemise Kongress, mis oleks järg kolmele rahvusliku kasvatuse kongressile.

      Rahvusliku Kasvatuse Kongress on eestilik viis aru pidada oma rahva eksistentsi ning seda ohustavate tegurite üle. RKK-st on kujunemas Eestile iseloomulik traditsioon välja tuua asjaolud ja protsessid, mis tugevdavad rahva eksistentsi ning kuidas otsida ohtude vältimise võimalusi ja teid. Siiani on aastatel 1927, 1936 ja 1996 toimunud kolm eraldi käsitletavat kongressi, millest igaüks oli korraldatud väga erineval moel ja ilmselt täitsid need korraldajate jaoks ka mõneti erinevaid ülesandeid. Üldisemal tasemel on nende kongresside mõtteks  võtta kokku  eestlaste  elu antud ajahetkel  ning näha ette  rahva edasise liikumise suund.

      JTI mõttetalgute algatusrühm tegeleb Rahvusliku Edenemise Kongressi  Algatustoimkonna kokkukutsumisega, mis peaks toimuma orienteeruvalt kuu aja pärast. 
       

      JTI algatusrühma nimel, 

      Aimar Altosaar

      JTI juhatuse liige

      50 10 415

       

       

       

       

      Eesti Edenemise Mõttekoja talgulised

       

      1.mail 2009 Tuulnas

       

       

       

       

      Tõnu Tepandi               144@hot.ee

      Aimar Altosaar             altosaar.aimar@gmail.com

       

      Ivi-Els Schneider           iviels@uninet.ee

      Peeter Schneider            peeter@lahevesi.ee

      Katrin Karisma             karisma21@hot.ee,

      Enno Õunapuu             enno.erikson@mail.ee

      Monika Süvari              monika@kodusaade.ee

       

      Marge Tiidus                 marge.tiidus@ra.ee

      Ülle Kaljuste

      Ülle Kivirähk

      Juhan Kivirähk             juhan.kivirahk@icds.ee

      Tiit Sinissaar                 tiitsinissaar@gmail.com

       

      Anu Alekand                 aallekand@kaitseliit.ee

      Angelika Naris              anaris@kaitseliit.ee

      Vootele Hansen             vootele.hansen@eelk.ee          – saatis e-kirja

      Jüri Adams                   jyriadams@hot.ee

      Väino Milt                    Vaino.Milt@pv.energia.ee

       

      Erik Reinhold                ereinhold@kaitseliit.ee

      Liivi Parrest                            liivi.parrest@mil.ee

      Heiki Kivimaa               heikikiv@yahoo.com

      Katri Aaslav-Tepandi

      Juhan Bernadt               juhan@bernadt.se

       

      Mait Joorits                            mait@festival.ee

      Kristo Viiding               v.kristo@gmail.com

      Kairi Kivirähk

      Helen Lõhmus               helen@suvi.ee

      Harri Tiidus

       

      Laura Tuurman             laura.tuurmann@mail.ee

      Jaan-Mihkel Uustalu     jaan.uustalu@neti.ee

      Anne Uustalu

      Advertisements

      Lisa kommentaar

      Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

      WordPress.com Logo

      Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

      Google+ photo

      Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

      Twitter picture

      Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

      Facebook photo

      Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

      w

      Connecting to %s

      %d bloggers like this: