RAHVUSLIKU EDENEMISE MÕTTEKOJA
MÕTTETALGUTE KOKKUVÕTE
Talgujuht Tõnu Tepandi
Küsimused, millele otsiti vastuseid kolmes alamkojas
- Eesti edenemise elemendid (kojavanem Kristo Viiding), ehk mis teeb elu Eestis erilisemaks, külgetõmbavamaks ning jätkusuutlikuks
- Kuidas kaasata ressursid ehk mida tuleks teha (kojavanem Mait Joorits): millised on kodanikeühenduste, omavalitsuste ja riigi võimalused, et kaasata ja sidustada võimalikult suur osa ühiskonnast. Mida tuleks muuta, et ühiskond toimiks sujuvamalt, tugevneks side ühiskonnakihtide vahel ning usaldus Eesti (sise-)poliitika vastu.
- Linnaelust maal (kojavanem Helen Lõhmus): kuna meie töö toimub maal, siis sõnastasime selliselt ümber üldkorraldajate poolt meile lisatud teema „Linnaelu” Käsitlesime seda teemat kahte eelmist sünteesivana – sest just uus kogukondlus ja kõrged nõuded keskkonnale võivadki saada aluseks kõrgele eestilikule elukvaliteedile.
Vastused
Eesti edenemise elemendid: Kristo alamkoda
Tänapäeva eestlast iseloomustavad:
Mõned häirivad omadused:
- Rahamentaliteet, inimesi rattasse ajav rahahimu
- Ettekujutus heast elust on liiga raha- ja välise edu keskne
- Kuulumisvajadus Läände, alates kuulumisest läänemaailma suur-organisatsioonidesse (NATO, EL) kuni seltskondlikesse ühendustesse (tarbimis-sõpruskonnad, vilistlased, hobby-klubid, Lions, Rotary jt)
- Soov saavutada kõiki oma eesmärke võimalikult kiiresti
- tihe eestlaste omavaheline konkurents ja võitlus
Mõned omadused, millele tugineda:
- vajadus maailmas ringi liikuda ning ideid kodus rakendada; hirm, et noored lähevad ning ei tule enam tagasi, on ülepaisutatatud; targemad tulevadki tagasi, pigem toimub lollide äravool, kes himustavad vaid materiaalseid hüvesid;
- uudishimu ja leidlikkus
- hariduse- ja teadmistekultus
- võime kriiside ajal kokku hoida ja suured probleemid ühiselt lahendada
- võime vajadusel üksi oma probleeme lahendada, ellujäämisoskus.
Eesti visiitkaardist. Kuidas riik peaks selle eest hoolitsema.
- Meil on vilets, kohalikke elanikke eirav ja välismaalasi ehmatav külm teeninduskultuur(-itus).
- Tuleb julgelt ja loovalt võtta eeskuju Lääne teenindusest, sest palju maid on selle tee ise läbi käinud, kus halb teenindustase on aastatega muutunud eeskujulikuks;
- Tähtis on ühiskonnas teadvustada, et ka kõigile elukutset valivatel noortele pärale jõuaks: inimeste teenindamine on väga austusväärne ja kõrget enesehinnangut eeldav ning seda toitev tegevus.
- Alustuseks võiks riik või veel parem, kodanikuühiskond, kehtestada oma, eestiliku teenindus-standardi, millest allapoole ei tohiks ükski teenindaja laskuda;
Kasvatus ja eetika.
- Kõik algab indiviidist ja kodusest kasvatsuest,
- Võtmeküsimus: kuidas kasvatame järgnevaid põlvi – kasvatuseetika
- Ühiskond peaks toetama uusi edumudeleid.
- Aeg on käes, et analüüsida olukorda Eestis, EL-s ja maailmas ning pakkuda välja, millised on on uue ajastu põhitõed ja arengutrendid: millised on tulevikus hinnatavamad elukvaliteedid, milline peaks olema haridus- ja kasvatus,
a) et inimesed saaksid hästi hakkama indiviidi ja perekonna tasandil,
b) et eesti rahvas kestaks.
- Me ei pea lihtsalt kaasas käima 21. sajandi uute nõuetega vaid võime neid nõudeid ka ise kujundada.
Alustuseks õppigem nägema teisi inimesi
- Vajame tunnustamist ja tunnustamiskultuuri;
- Alati, kui keegi teeb midagi teistele ja ühiskonnale, peab järgnema tunnustus. Probleem: kollane ajakirjandus on tekitanud hirmu avaliku tunnustamise ees!
- Enesearendamine on hea alus ühistegevuseks; kui on palju tarku inimesi, siis on tark ja tugev ka kogukond;
- Tunnustamine on väga inimlik ning kõigile kättesaadav osa motivatsioonist
- Tunnustamine algab iga konkreetse inimese tasandilt, õpime nägema teisi inimesi.
- Riigi ja poliitikute suhtlemine peaks olema oma riiki ning teisi suhtelmispartnereid tunnustavam ja toetavam. Inimesed ootavad tegelikult ka valimiskampaaniates rohkem tunnustamist ja positiivset kui teiste mahategemist;
- Ühiskonna tunnustamist väärib igasugune hea töö, eriti aga töö kogukonna heaks, mitte vaid rahaline edukus.
Eestlase identiteet ja riik
- Eestlast kujundavad tegurid: ühtne keel; ühine kultuuritaust, traditsioonid; ebakindlus ja hirm; sitkus ja vastupidavus;
- Inimestele peab kohale jõudma teadmine, et meie olemegi riik, mida loome iga päev selles elades ja töötades;
- Sest rahvas on kokku leppinud, et teeme riigi! Paha lugu, kui see oma riik läheb rahval eest ära! Valitsus peaks rahvast tihedamini kaasama ja nõu küsima; rahvas, eriti noored peaksid tundma, et nende arvamusega arvestatakse. See peaks olema suurem ühine teadmine; valitsusele kodanikuühiskonna poolt surve avaldamine peab olema alati võimalik; riik ise peab oma loojale, rahvale, aeg-ajalt meelde tuletama, et riik on rahva endi tehtud!
- Demokraatlik ühiskond ei alga mitte „kusagilt ülevalt” vaid inimeste igapäevasest läbikäimisest, kogukonnast, ettevõtlusest ja ärielust kuni jõuab lõpuks avaliku halduse ja poliitilise tasandini tipuni välja;
- Kodanikud, kes on teadlikud oma peremeheseisusest omas riigis on aluseks edukale riigile.
Üks kena salm, mis tekkis mõttetalgu käigus:
Meie ei taha olla
väike ja kuri rahvas
ega kaotada vabadust!
Kuidas kaasata ressursid ehk mida tuleks teha: Maidu alamkoda
Eesti perspektiiv: rohkem head haridust!
- Kõrgharidusele ei ole Eestis hästi mõjunud turumajanduse elementide sissetoomine. Vale signaali andmine on nooretele peamiselt käitumis- ja sotsiaalerialade vohamine kõigis kõrgkoolides.Väikeriigis tuleks kõrgharidusse tuua ressursse juurde muul moel, kui vaid tasuliste kohtadega ülikoolides.
- Ettepanek: tugevdada Eestis loodusteaduslikku- ja inseneriharidust. Üheks meetmeks on kutsuda õppejõududeks tipp-teadlasi teiste riikide ülikoolide juurest
- Üldharidus koolis – ka koolis valitseb kogu riigis üles puhutud edukultus. Väärtushinnangud on materiaalsed ja edukale karjäärile suunatud. EDU oleks nagu elukutse, kelleks kõik saada tahavad. Vanematel ja õpetajatel peab olema aega lastega süvenenult tegeleda, sundida aga ei saa kedagi. Rahvuslikeks iidoliteks on meedia poolt kujundatud isikud, kelle väärtushinnangud ja elustiil ei sobi noortele eeskujuks. Kuid haridussüsteem peaks kujundama ühiskonda kooshoidvaid väärtusi ja suutma pakkuda positiivseid alternatiive.
- Ettepanek: Praegu on kord aastas päev “Tagasi kooli”. Muuta sellised kohtumised koolilastega regulaarseks. Luua infopank erinevate elukutsetega edukatest ja huvitavatest isiksustest, kes oleksid valmis käima koolides lastega kohtumas (näiteks kord veerandis). Sellised kohtumised süstivad lastesse eneseusku, nende maailmapilt muutub rikkamaks, nad saavad ettekujutuse elutervest eluviisist, kus inimesed pühendunud oma elukutsele sõltumata kiirest edust ja suurest rahast.
NB ! Sellega oleksid valmis tegelema ja käivitama mõttetalgulised Ivi-Els Schneider ja Monika Süvari
- Kool peaks andma rohkem universaalseid teadmisi ning tegelema asjade olemusega, mitte ainult ametlikult kehtestatud programmi läbimisega. Individuaalseid võimeid ja loovust arendatakse koolides liiga vähe. Õpetame lapsed mõtlema!
- Üldharidusse tuleb tuua tugevad õppejõud. Kõik koolitasemed vajavad läbimõeldumat ja toimivat motivatsioonisüsteemi parimate kõrgkoolilõpetajate toomiseks haridusellu.
- Koolid peaksid enam tähelepanu pöörama õpilaste individuaalsete võimete ja loovuse arendatamisele.
- Koolid ja lasteaiad on hea kommunikatsioonivõrk, samuti nagu kasvatajate ja õpetajate täienduskursused on heaks võimaluseks rahvast ühtehoidvate väärtuste levitamisel;
- Õpetajate elukutse väärtustamiseks ei tohiks riigil olla kahju mistahes ressursist, lisaks palgatõusu tagamisele on vaja pidevat sotsiaalkampaaniat, et hoida kõrgel laste ja noortega töötamise mainet.
Linnakool ja maakool – kool linnas ja kool maal
- Mitte vastandades maa- ja linnakoole, räägime „koolist maal”, mis omab eeliseid algklassides, kui lapse arengus on olulisem kasvukeskkond lapse kiirest lahterdamisest kujuteldavate annete otsimisega. Lapse spontaanne ja vaba areng looduslähedases, omas kodukeskkonnas, soodustab vaimselt ja füüsiliselt tervete isiksuste kasvamist.
„Koolid linnades” on võimekad spetsialiseerumises ning edasise haridustee ettevalmistamises. Eesmärk – kõik riigikoolid oleksid algaastmel „koolid maal“ ning üldhariduse kõrgemat taset pakuksid „koolid linnades”. Sealjuures ei peaks olema oluline, kas kool asub füüsiliselt linnas või külas!
Vähemalt algastmes tuleks enam toetada väikeste erakoolide loomist ning koduõpet.
* Me peaksime julgelt ja targalt levitama Eestile ja eestlastele ainuomaseid väärtusi. Tarkus, kui säästlikkus ja arukas eluviis, kui ilu ja tervis, kui meie endi ja maailma kogemuse arvestamine oma riigi elu korraldamisel – peaks kujunema eestlaste üldtunnustatud põhimõtteks.
- Kui peavoolu ajakirjandus propageerib maailmas rikkaid ja rumalaid siis meie peaksime propageerima tarku inimesi!
- Eestis on tegelikult ruumi väiksemate ajakirjandusväljaannete jaoks; tingimata ei ole vaja teha lamedat nalja sest rahvas pole loll vaid on tegelikult väga mitmekesiste huvidega; tarkadele asjadele on targad tarbijad olemas;
- Tuleb välja öelda, et me tegelikult ei ela maailmaga võrreldes halvasti, meil on üle keskmise haridussüsteem ja töökultuur.
- Meil on külluses vaimuvara, mida teadvustame ise halvasti. Vaimustume kergesti väljastpoolt levitatavast elutarkusest (näiteks Feng Shui). Kõik teadmised rikastavad meid ja avardavad silmaringi, kuid võiksime väärtustada ka oma esivanemate vaimuvara ja rahvatarkust. Iga eestlane teadis, kuidas ehitada maja ilmakaarte järgi, kuhu rajada kaev, millal on õige aeg metsa- ja aiatöödeks, mis on kaduneljapäev. Head näited rahvuskultuurist on pärimusmuusika festivalid, laulu- ja tantsupeod, rahvuslik käsitöö ja muudki.
Ettepanek: Kirjutada raamat a la “Esivanemate tarkus”. Vanad eestlased olid maa- ja loodusrahvas, kes elasid loodusseadusi tundes ja austades. Ühtki tööd ega tegemist ei tehtud reegleid austamata. Kõik see vaimuvara on tänapäeval pillutud laiali kalendrisabadesse, erinevatesse trükistesse. Kui koguda see materjal ühte raamatusse, saaks põnevat lugemist meile endile ja miks mitte seda materjali maailmas julgelt levitada. Seda enam, et kaasajal väärtustatakse taas ökoloogilist ja elutervet eluviisi. Esivanemate tarkus peaks olema lülitatud ka eestlaste kooliprogrammi.
Ettevõtlus ja ühiskonna ressurs
Eestlased on üldiselt tuntud keskmisest ettevõtlikumate ja asjalike inimestena. Kahjuks näitavad viimased üle-euroopalised uuringud eestlaste ettevõtete-rajamise-himu raugemist. Seega tuleb analüüsida põhjuseid, miks meie ettevõtlikkus on pärsitud ning tuleb asuda seda riiklikul tasandil uuesti toetama. Ettevõtluse toetamine ei saa piirduda vaid formaalsete meetmete ning mingi rahasumma andmisega. Vajalik on suhtumise muutumine ametlikul tasandil ning kogukonna (kogu riigi) kogemuse laialdane kasutamine uute võimekate ettevõtjate toetamisel.
- Ettepanek: Iga tegevust alustav ettevõtja, kes on saanud avalikust sektorist (PRIA, KIK, EAS, omavalitsused) toetust peaks saama ka head nõu, kuidas seda raha kasutada. Selleks tuleks kokku kutsuda edukate ettevõtjate-mentorite koda, kuhu võiksid kuuluda oma aktiivse äritegevuse lõpetanud kogenud ettevõtjad, (miks mitte ka tegutsevad kogenud ettevõtjad !), kellel on missioonitunnet, huvi ja oskusi oma noorematale või algajatele oma kogemusi edasi anda. Nii toome 20 aastaga kogunenud ettevõtluskogemuse, kui rahvusliku rikkuse uuesti käibesse!
- Igasugune hea kogemus, sidemed, mõttetöö, kui rahvuslik rikkus tuleks tuua taas aktiivsesse käibesse. Seda ka kodanikuühikonnas ja avalikus halduses.
Kogukondlikkus – edu võti
- Ühistegevus. Eestlased peaksid omavahel rohkem suhtlema. Võimaluse korral moodustada naabrivalve ühendusi, korraldama talguid ning kasutama julgelt oma elukvaliteedi tõstmiseks muid kogukondliku elu elemente. Kahjuks puudub paljudel initsiatiiv ise millegi algatamiseks või tegemiseks. See on okupatsiooni ja kommunistliku ajupesu pärandus: küll keegi teeb või keegi ütleb, mida vaja teha.
- Ettepanek:
Teeme ära – sarnaseid ettevõtmisi peaks korraldama igal aastal, et inimestes süveneks harjumus teha ühiselt midagi silmnähtavat ja rõõm sellest muutub lõpuks vajaduseks ka omaalgatuslikult tööd teha. Talguid võiks korraldada ka ainult maakond või vald, kõik ei pea olema üleriigilised. Igaühel võiks olla oma ideed, kuidas naabreid või/ja mõttekaaslasi talgutele kaasates oma elu parandada ja nautida teiste inimeste lähedust.
- Ettepanek: loodust ja elukeskkonda aitaks säästa seadus, mis lubaks otsepostituses kasutada vaid keskkonnasäästlikku ja kergesti lagunvat paberit
VEEL MÕNED NÄITED KOGUKONDLIKKUSEST JA SÄÄSTLIKKUSEST:
- Eestis on palju peateede- ja külavaheteede-äärseid kodusid, kus silma hakkavad näotud lagunenud piirdeaiad, taamal korrastamata koduhoov. Teha talgud, kus RMK annab võimaluse kuivenduskraavide äärest võtta kuusetaimeid ja neid talgulistel majaomanikele tasuta kätte toimetada (kraavide äärest võetakse need kuused niikui nii hiljem maha). Abivajajatele võiks need hekid istutada. Aastate pärast oleksid Eesti maakodude piirdeaedadeks igihaljad kuusemüürid. Kena vaatepilt ju möödujale !
- Suuremate linnade lähistel paiknevate riigimetsade alused korda teha töötute meeste rakendamisega. Riik võiks tasu küsimata lasta töödelda metsakuivad puud küttepuudeks, sest need kõdunevad niikuinii tasu saamata. Töötegijad saaksid teenistuse – puud inimestele kütteks müüa. Praegu küttepuude hinnad päris soolased, eriti bensiinijaamades. Ehk saaks hinna odavamaks ja seeläbi säästa ka elavat metsa, mida praegu valdavalt töödeldakse.
Kodanikuühendused ja kodanikuühiskond tervikuna peaks hoolitsema selle eest, et riigi tippjuhid ja poliitikud ei jääks rahvast liiga kaugele!
- Uue kogukondlikkuse häid näiteid on juba paljudes kohtades üle Eesti – külakojad maal, Uus Maailm Tallinnas, Supilinn Tartus jne
Linnaelust maal: Heleni alamkoda
- planeeringuseadused ei soodusta kogukondlikkust ja ajalooliste asumite arengut vaid soodustavad ehitamist põldudele,
- seadus ja kohalike omavalitsuste hea tava peaksid nõudma, et elamupiirkondade arendused tagaksid ka elukondliku infrastruktuuri arengu ja töökohtade loomise;
- juba väljaehitatud põllupealsetesse asumitesse tuleks ette näha külakeskused;
- linnaelu maal väljendub tegelikult peamiselt selles, et töötatakse ja vaba aega veedetakse linnas, maal vaid magatakse;
- Tervikliku elukeskkonna loomisele aitaks kaasa ühistöö, kogukondlikud suhted elanike vahel ning koostöö naaberkogukondade ja omavalitsusega;
- Kaaseaegne külaelu võiks oma seltsitegevuse, ühiste talgute ja lõkkeõhtutega teha uute kogukondade elu huvitavaks;
- Kõige paremini liidab aga kogukondi ühine vastutus, kui läbi kogukonna kooskõlastuse saavad toimuda teedeehitused, suuremate äri- või ühiskondlike hoonete ehitamine ning ka näiteks naabermajade suuruste ja värvitoonide üle otsustamine;
- Kogukond võiks liita aktiivsed emad, et korraldada ühine hoolitsus laste eest;
- Külavanemate valimine võiks olla üldisem ning nende roll kogukonnaelus suurem, igasugused vabatahtlikud seltsingud peaksid olema omavalitsustes oodatud ja soodustatatud;
- Kogukonnal peaks olema suurem kaasarääkimisõigus kõigis neis küsimustes, mis puudutavad nende elukeskkonda.
- Hea oleks ka määratleda kogukond – mis see on: kas vaid infrastruktuur ja teenused või ka naabrite omavaheline läbikäimine, ühine prbleemidelahendamine ja osalemine otsustusprotessis;
- Ettepanek – moodustada kogukonnaliikumise arendamiseks üleriigiline MTÜ, mis innustaks ja annaks impulsse, levitaks kogemust ja tõstataks probleeme, hariks ja annaks nõu, töötaks välja vastavat poliitikat ja kaitseks huve.
- Kogukonna- ja külaliikumist tuleks senisest võimsamalt ning süsteemsemalt tutvustada läbi meedia.
- Haldusreformist rääkides on kõneldud haldussuutlikkusest ja teenustest, aga täiesti on avaliku tähelepanu alt välja jäänud teine pool, mis on demokraatia edasiarendamine rohujuure tasandil; seega tuleb seaduses määratleda kogukond (küla, asum) ja tema õigused oma ümbruse (keskkonna) arendamisel kaasa rääkida;.
Eesti Edenemise Mõttekoja mõttetalgute
korraldajate-poolne
järeldus
Mõttekoja korraldaja Jaan Tõnissoni Instituudi algatusrühm
Mõttetalgutel välja käinud ideed, mõtted ja probleemide võimalikud lahendamisteed nõuvad nendega tõsisemat ja pikaajalisemat tegelemist ning kogu ühiskonna ressurside kaasamist.
ETTEPANEK
On aeg kokku kutsud Rahvusliku Edenemise Kongress, mis oleks järg kolmele rahvusliku kasvatuse kongressile.
Rahvusliku Kasvatuse Kongress on eestilik viis aru pidada oma rahva eksistentsi ning seda ohustavate tegurite üle. RKK-st on kujunemas Eestile iseloomulik traditsioon välja tuua asjaolud ja protsessid, mis tugevdavad rahva eksistentsi ning kuidas otsida ohtude vältimise võimalusi ja teid. Siiani on aastatel 1927, 1936 ja 1996 toimunud kolm eraldi käsitletavat kongressi, millest igaüks oli korraldatud väga erineval moel ja ilmselt täitsid need korraldajate jaoks ka mõneti erinevaid ülesandeid. Üldisemal tasemel on nende kongresside mõtteks võtta kokku eestlaste elu antud ajahetkel ning näha ette rahva edasise liikumise suund.
JTI mõttetalgute algatusrühm tegeleb Rahvusliku Edenemise Kongressi Algatustoimkonna kokkukutsumisega, mis peaks toimuma orienteeruvalt kuu aja pärast.
JTI algatusrühma nimel,
Aimar Altosaar
JTI juhatuse liige
50 10 415
Eesti Edenemise Mõttekoja talgulised
1.mail 2009 Tuulnas
Tõnu Tepandi 144@hot.ee
Aimar Altosaar altosaar.aimar@gmail.com
Ivi-Els Schneider iviels@uninet.ee
Peeter Schneider peeter@lahevesi.ee
Katrin Karisma karisma21@hot.ee,
Enno Õunapuu enno.erikson@mail.ee
Monika Süvari monika@kodusaade.ee
Marge Tiidus marge.tiidus@ra.ee
Ülle Kaljuste
Ülle Kivirähk
Juhan Kivirähk juhan.kivirahk@icds.ee
Tiit Sinissaar tiitsinissaar@gmail.com
Anu Alekand aallekand@kaitseliit.ee
Angelika Naris anaris@kaitseliit.ee
Vootele Hansen vootele.hansen@eelk.ee – saatis e-kirja
Jüri Adams jyriadams@hot.ee
Väino Milt Vaino.Milt@pv.energia.ee
Erik Reinhold ereinhold@kaitseliit.ee
Liivi Parrest liivi.parrest@mil.ee
Heiki Kivimaa heikikiv@yahoo.com
Katri Aaslav-Tepandi
Juhan Bernadt juhan@bernadt.se
Mait Joorits mait@festival.ee
Kristo Viiding v.kristo@gmail.com
Kairi Kivirähk
Helen Lõhmus helen@suvi.ee
Harri Tiidus
Laura Tuurman laura.tuurmann@mail.ee
Jaan-Mihkel Uustalu jaan.uustalu@neti.ee
Anne Uustalu
Filed under: Uncategorized | Leave a comment »
